Ema Nazaré lakohi simu Nai Jesus
(Mateus 13:53-58; Lucas 4:16-30)
1Jesus husik tiha fatin nee hodi baa fali iha Nia aldeia rasik, i Nia eskolante sira mos baa hotu. 2Too ona loron Sabadu, Jesus tama ba iha uma kreda hodi hanorin. Ema nebee rona, barak mak admira hodi husu ba malu, “Ema nee hetan buat sira nee husi nebee? Oinsaa mak Nia bele hetan matenek hanesan nee? Nia kbiit mai husi nebee mak Nia bele halo milagre? 3Ita hatene hela Nia. Nia nee badaen ai ida. Nia inan mak Maria, i nia alin sira Tiago, José, Judas ho Simão. Nia alin feto sira mos hela iha nee.” Nunee sira laran moras too lakohi simu Nia.
4Jesus hatete ba sira, “Ema iha nebee-nebee deit respeita Maromak nia profeta. So ema husi nia aldeia rasik ho nia maluk rasik ho nia familia rasik mak la respeita nia.”
5-6aEma sira nee lakohi fiar ba Jesus. Nee mak Nia la bele halo milagre barak iha sira nia leet, Nia so tau liman ba ema moras balu deit hodi kura sira. Nia hakfodak tanba ema iha nebaa la fiar ba Nia.
Nai Jesus foo knaar ba Nia eskolante sira
(Mateus 10:5-15; Lucas 9:1-6)
6bHotu tiha Jesus lao husi aldeia ida ba aldeia seluk hodi hanorin Maromak nia liafuan. 7Nia bolu Nia eskolante nain sanulu resin rua i haruka sira lao ru-rua hodi foo kbiit ba sira atu duni sai espiritu aat. 8Nia haruka sira nunee: “Bainhira imi lao, lori ai tonka. La bele lori pasta, bukae ka osan iha bolsu. 9Tau sandalias, maibee keta lori hena hodi troka.” 10Nia hatutan tan, “Kuandu ema simu imi iha sira nia uma, hela deit iha uma nee too imi sai fali husi aldeia nee. 11Se imi baa too iha fatin ida mak ema la simu imi ka la rona imi nia liafuan, husik tiha fatin nee, i hisik rai rahun husi imi nia ain okos nudar sinal katak sira rasik mak sei lori todan.”
12Nunee eskolante sira lao ba iha fat-fatin hodi foo sai katak ema tenki hakribi sira nia sala. 13Sira duni sai diabu barak husi ema, i kose mina ba ema moras barak hodi kura sira.
Liurai Herodes haruka tesi João Sarani Nain nia kakorok
(Mateus 14:1-12; Lucas 9:7-9)
14Iha tempu nee, ema barak temi ona Jesus nia naran. Liurai Herodes mos rona kona ba saida mak Jesus halo. Balu dehan, “Ema nee João Sarani Nain mak moris fali ona husi mate. Nee mak Nia iha kbiit hodi halo milagre.” 15Balu tan dehan, “Nia nee profeta Elias.” Seluk tan dehan, “Nia nee Maromak nia profeta ida, hanesan mos profeta sira iha tempu antigu.”
16Rona nunee Herodes dehan, “João ida hau tesi nia kakorok nee mak moris fali ona husi mate.”
17-18João Sarani Nain ho Herodes nia istoria nunee: Uluk Herodes hola fali nia alin Filipe nia kaben, naran Herodias. Iha tempu nebaa João hasee nia fila-fila dehan, “Ita la bele hola fali ita nia alin nia kaben, hahalok nee kontra Maromak nia lei!” Tanba nee, Herodes haruka ema kaer João i futu nia hodi hatama ba iha komarka.
19Nunee Herodias rai odi ba João, i hakarak atu oho. Maibee nia la bele oho, 20tanba Herodes respeita João i defende nia. Herodes hatene katak João nee ema ida nebee moris loos, i Maromak mak haruka nia mai. Bainhira Herodes rona João koalia, nia laran la hakmatek. Maski nunee, nia gosta rona.
21Too ikus Herodias hetan oportunidade atu halakon João, iha tempu nebee Herodes halo tinan. Iha loron nee nia halo festa boot. Nia konvida nia funsionariu bo-boot, komandante militar ho mos ema boot sira iha Galileia laran. 22Festa too klaran ona, Herodias nia oan feto tama mai dansa iha bainaka sira nia oin. Menina nee nia dansa halo Herodes ho bainaka sira nia laran kontenti teb-tebes. Liurai Herodes hatete ba menina nee, “O hakarak husu saida deit, husu ba! Hau sei foo.” 23Nia jura ba menina nee dehan, “Saida deit mak o husu mai hau, hau sei foo ba o. Se o hakarak ukun hau nia rai sorin balu mos hau sei foo ba o.”
24Menina nee sai baa husu nia inan nunee, “Hau husu saida mak diak?”
Nia inan hataan, “O baa husu João Sarani Nain nia ulun.”
25Menina nee halai kedas ba iha liurai Herodes hodi husu, “Hau hakarak João Sarani Nain nia ulun, tau iha bandeja ida, entrega kedas mai hau.”
26Liurai laran susar teb-tebes. Maibee nia jura tiha ona iha bainaka sira nia oin, entaun nia tenki halo tuir. 27Nia haruka kedas nia soldadu ida baa hasai João nia ulun atu lori mai. Soldadu nee mos baa iha komarka hodi tesi João nia kakorok, 28i tau nia ulun iha bandeja lori baa foo ba menina nee. Depois menina nee lori baa foo ba nia inan.
29Bainhira João nia eskolante sira rona dehan ema oho tiha João, sira baa lori sai João nia mate isin baa haloot iha rate.
Nai Jesus foo hahaan ba ema rihun lima resin
(Mateus 14:13-21; Lucas 9:10-17; João 6:1-14)
30Iha loron ida, Jesus nia apostolu sira nebee uluk Nia haruka baa nee, sira fila fali mai hamutuk ho Nia. Sira konta ba Nia buat hotu-hotu nebee mak sira halo ona, ho buat nebee mak sira hanorin ona. 31Iha tempu nee ema barak lao ba lao mai, halo Jesus ho Nia eskolante sira haan mos la bele. Entaun Jesus hatete ba Nia eskolante sira, “Mai ita baa iha fatin ida hakmatek hodi deskansa.” 32Nunee Jesus ho Nia eskolante sira sae roo hodi baa iha rai fuik ida.
33Maibee ema barak haree hela roo nee lao, i hatene see mak iha laran. Nunee ema husi aldeia hotu-hotu halai liu husi tasi ibun. I ema sira nee mak too uluk. 34Bainhira Jesus tuun husi roo, i haree ema barak nee, Nia hanoin loos sira, tanba sira hanesan bibi malae nebee la iha bibi atan atu hatudu dalan ba sira. Entaun Nia komesa hanorin sira buat barak. 35Bainhira lokraik ona, Jesus nia eskolante sira mai hatete ba Nia dehan, “Iha nee rai fuik, rai mos atu kalan ona. 36Diak liu haruka ema sira nee baa iha aldeia sira nebee besik hodi sosa hahaan rasik.”
37Maibee Jesus hataan, “Imi mak foo hahaan ba sira.”
Nia eskolante sira hataan fali, “Ami mak atu hola hahaan ba sira hotu ka? Se nunee ita tenki gasta osan barak teb-tebes, hanesan ema badaen nia salariu fulan walu nian!”
38Jesus husu, “Imi iha paun fuan hira? Baa haree took!”
Nunee sira baa buka hatene, depois sira mai fali dehan, “Iha paun fuan lima ho ikan rua.”
39Jesus haruka Nia eskolante sira baa foo hatene ema barak nee tuur tuir grupu iha duut matak leten. 40Entaun sira tuur tuir grupu, grupu balu ema atus ida, balu lima-nulu.
41Nia foti paun fuan lima ho ikan rua nee, i hateke ba lalehan hodi foo agradese ba Maromak. Nia silu paun halo rohan-rohan, i foo ba Nia eskolante sira. Depois Nia eskolante sira hodi baa fahe ba ema lubun boot nee. Ikan rua mos Nia halo pedasuk-pedasuk, depois fahe ba sira. 42Sira hotu haan too bosu, 43hahaan mos resin. Nia eskolante sira tau hamutuk hahaan restu sira nee iha bote sanulu resin rua nakonu. 44Ema nebee haan nee rihun lima. Nee foin sura mane deit, feto ho labarik la sura.
Nai Jesus lao iha bee leten
(Mateus 14:22-33; João 6:16-21)
45Hotu tiha, Jesus haruka kedas Nia eskolante sira sae roo hodi baa uluk iha aldeia Betsaida iha tasi sorin. Maibee Nia sei hela iha nebaa atu haruka ema lubun boot nee fila. 46Depois Jesus mesak sae ba foho ida hodi halo orasaun.
47Rai kalan ona, roo nebee mak eskolante sira sae nee too tiha ona tasi klaran, i Jesus mesak iha rai maran. 48Nia haree Nia eskolante sira hean roo makaas teb-tebes maibee roo la lao ba oin tanba halai hasoru anin boot. Iha dadeer-saan nakukun, Jesus lao iha bee leten ba iha Nia eskolante sira. Nia atu lao liu ona, 49maibee bainhira Nia eskolante sira haree Nia lao iha bee leten, sira hanoin dehan mate klamar. Nunee sira hakilar 50tanba sira hotu haree Nia i sira tauk teb-tebes.
Jesus hatete kedas ba sira, “Brani ba! Nee Hau. La bele tauk!” 51Depois Nia tama iha roo laran hamutuk ho sira, i anin mos para kedas. Eskolante sira hakfodak loos. 52Maski Jesus halo milagre hodi foo haan ema rihun lima resin, maibee eskolante sira la kompriende nafatin kona ba Jesus nia kbiit, tanba sira nia ulun toos.
Nai Jesus kura ema moras iha Genesaré
(Mateus 14:34-36)
53Bainhira Jesus ho Nia eskolante sira too iha tasi sorin, iha rai Genesaré, sira kesi sira nia roo iha nebaa. 54Sira foin tuun husi roo, ema barak konhese kedas Jesus. 55Nunee ema sira nee halai baa foo hatene ema iha rejiaun nee tomak. Ema rona dehan Jesus iha nebee, sira hulan moras sira ba iha nebaa. 56Jesus baa iha aldeia ida ka sidade ka rejiaun nebee deit, ema lori sira nia maluk nebee mak moras hodi tau iha fatin publiku. Sira husu ba Jesus atu ema moras sira nee bele kona deit Nia hena rohan. Ema moras sira nebee konsege kona Nia hena rohan, sira hetan kura hotu.