Mak
Na-kel-uri-an tovoi aMak totosi
Ase itos nalob̃ulat egai?
Nǝvanuan lotokad namitisau hǝn nasoruan siGot lunau ke nǝmantuhmar sua, nahǝsan aMak, itos gat nǝb̃ol gail aPita tokel husur aYesu. Lokis aMak hǝn aJon Mak am.
Itos nalob̃ulat egai hǝn nǝsa?
Itosi hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃elǝboii ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan, evi aNatun aGot. Itosi hǝn nǝvanuan p̃isi lǝb̃ikad nadǝlomian len aYesu.
Itosi m̃os ase?
Itosi m̃os alat lǝsavi Ju lototoh len naut tiltile gail naut aRom toil a m̃o hǝn gail.
Nǝsa evisi len nalob̃ulat egai?
AYesu igol nǝdaŋan san ip̃arp̃ar len namerikel san gail lotovi tarhǝt sinǝvanuan gail. Ale aYesu eṽusan ahai susur san gail.
Nalob̃ulat ehusur as galito?
Ehusur aYesu toke nǝvanuan lipair dan nǝsaan salit gail, dǝlom nasoruan siGot. Ehusur ahai susur san gail, ehusur naluṽoh gail lotohusur aYesu, maŋmaŋ len namerikel togol gail. Ehusur nǝvanuan gail lotomǝtahun aYesu.
Natgalenan evisi ŋais?
AYesu ep̃usan mai igol namerikel gail len nasihau A.D. 26 vǝbar 30.
Natgalenan evisi a be?
Nalob̃ulat egai ib̃ol husur nǝsa tovisi len naut a Jutea.
NaKristen gail ta sutuai lukel ke aMak itah mai aPita len nǝyaran san gail, ale itos gat nǝsa aPita tokele. Len nalob̃ulat egai aMak itos gat nǝb̃ol husur aYesu, be ikel ur nǝsa aYesu togole, sakel masuṽ hǝn nap̃usanan siYesu. Ikel ur namerikel aYesu togol gail, hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhot nǝdaŋan san. AMak elǝŋon ke tip̃arp̃ar ke aYesu tovi Natun aGot, be egǝm vi lan navile a pan hǝn b̃elǝŋon b̃isa vǝsa ale hǝn b̃imat. AMak itos nalob̃ulat egai hǝn nǝvanuan gail lǝb̃idaŋ am hǝn lǝb̃ehusur aYesu, naut kǝmas nǝmauran b̃idaŋ o lǝb̃elǝŋon b̃isa vǝsa.
1) Natub̃atan hǝn na-kel-uri-an tovoi, nautautan hǝn nauman siYesu (1.1-13)
2) AYesu eum len naut a Kalili (1.14–9.50)
3) AYesu eriŋ naut a Kalili evi Jerusalem (10.1-52)
4) Nauman siYesu len nab̃iltivile Jerusalem, nawik namǝkot ei (11.1–15.20)
5) Nǝmatan siYesu (15.21-47)
6) Na-le-mǝhat-an siYesu dan nǝmatan (16.1-20)
AJon Baptais eutaut hǝn nap̃isal
(Mat 3.1-12; Luk 3.1-18; Jon 1.19-28)
1Egai natub̃atan hǝn na-kel-uri-an tovoi husur aYesu Kristo tovi Natun aGot. 2Ehum ahai kelkel ur sua, aIsaiah totos gat nǝsa aGot tokel mai aNatun. Ike,
“Geris! Dereh nesǝvat ahai pispisul sagw
teil a m̃o hǝn gaiug,
hǝn b̃eutaut hǝn nap̃isal sam̃.
3Nadoldol sua satokai len naut masmas tob̃ǝb̃esw ke,
‘Geutaut hǝn nap̃isal m̃os Nasub̃,
gigol nap̃isal san gail linor!’ ”
4Imagenan, aJon evisi, itoh len naut masmas tob̃ǝb̃esw, ikel uri ke, nǝvanuan gail limasbaptais hǝn b̃imasil ke lotopair dan nǝsaan salito van hǝn aGot hǝn b̃erub̃at nǝsaan salit gail.
5Nǝvanuan naut a Jerusalem mai naprovens Jutea kavkav luvan hǝn lǝb̃esǝsǝloŋ hǝni. Ale nǝboŋ lotokel vǝhot nǝsaan salit gail, ibaptais hǝn galito len Nawisel Jortan.
6Nahurabat siJon, luvaii hǝn navurun nǝkamel, ale nǝhau tutuṽ evi nahurhub̃uluk. Ihanhan nalokust, ihanhan nǝhani nasukapak toum hǝni. 7AJon ikel uri ke, “Avan sua dereh tegǝm a tahw len ginau, gai idaŋ sǝhor ginau, ale ginau nǝsanor kasi hǝn nǝb̃etǝŋadur, sah rub̃at nǝhau hǝn naributbut san. 8Ginau nubaptais hǝn gamito hǝn nǝwai, be dereh gai tibaptais hǝn gamito hǝn aNunun aGot.”
Nǝbaptaisan siYesu
(Mat 3.13-17; Luk 3.21-22)
9Len nǝboŋ sua, aYesu iyar len naut a Nasaret a Kalili gǝmai ale aJon ibaptais hǝni len Nawisel Jortan. 10Nǝboŋ aYesu tomadhale mǝhat dan nǝwai enan, eris aGot totar p̃ul nǝmav hǝn tosǝŋav ale eris aNunun togǝm vi pan vi lan, sum̃an nǝtav. 11Beti esǝsǝloŋ hǝn nadoldol togǝm len nǝmav toke, “Gaiug govi anatugw ulum̃an sagw notolǝmas bun gaiug, nohǝhaṽur masuṽ hǝn gaiug.”
ASetan italtal sob̃uer hǝn aYesu hǝn b̃igol b̃isa
(Mat 4.1-11; Luk 4.1-13)
12Vǝha-sua ŋai aNunun aGot esǝhar aYesu vi lan naut masmas tob̃ǝb̃esw. 13Itoh ei len nǝmariboŋ tovi 40 ale aSetan italtal sob̃uer ke tigol nǝsaan. Itoh mai narivatvat nalilihai lotolǝboi lǝb̃isah pǝpasi ale aŋel gail lovi tarhǝt san.
Ahai susur metǝkav gail
(Mat 4.12-22; Luk 4.14-15, 5.1-11)
14Husur nǝboŋ galenan, aenemi siJon lutah gati, riŋi len naim bǝbaŋis. Beti aYesu evi Kalili, ikel ur na-kel-uri-an siGot. 15Ike, “Namityal egǝm tia, natohan pipihabǝlan aGot egǝm pǝpadaŋ. Mitipair dan nǝsaan samito, dǝlom na-kel-uri-an tovoi enan!”
16Boŋ sua aYesu toyaryar bitas tarhǝt Nab̃iltiwai Kalili, eris alarmiṽan, aSimon mai aAdru artobar hǝn nalevlev len nab̃iltiwai husur arovi vanuan nǝsahiehan. 17Ale aYesu ikel mai gǝlaru ke, “Mǝregǝmai! Mǝrehusur ginau ale nigol mǝregǝm vi vanuan nǝ-sah-hǝn-nǝvanuan-an!” 18Vǝha-sua ŋai aroriŋ nalevlev sǝlar gail, arohusuri.
19Nǝboŋ aYesu toyar kǝkereh am husur bitas, eris aJemes mai aJon alarmiṽan, anatun aSepeti gǝlaru. Arusah len nab̃ot salito, arobutan nalevlev salit gail lunor. 20Vǝha-sua ŋai ekis gǝlaru hǝn arb̃itah maii, ale aroriŋ atǝmalaru len nab̃ot mai nǝvanuan nauman gail, ale arutah maii, arohusuri.
AYesu ehut nanunun sua tosa
(Luk 4.31-37)
21AYesu mai ahai susur san gail lovi lan navile a Kapernaum, ale len nǝSappat eb̃is len naim nab̃onb̃onan seJu gail, ep̃usan. 22Nǝvanuan lup̃aŋ len nap̃usanan san bathut ep̃usan sum̃an naulum̃an tokad na-il-a-m̃o-an kitin, sasum̃an ahai p̃usan gail hǝn nalo. 23Len namityal enan ŋai len naim nab̃onb̃onan salito ikad naulum̃an tokad nanunun nǝmargobut. Ikai, 24ike, “Yesu ta Nasaret, gumab hǝn ginamito? Gogǝm hǝn gǝb̃igol namteb̃uer a? Ginau nolǝboi gaiug. Nolǝboi gotovi siGot, gotogǝm m̃osi.” 25AYesu esivoh len nanunun nǝmargobut, ike, “Gemǝdau! Gimakuv dani!” 26Ale nanunun nǝmargobut igol atenan totaltaloŋ hǝn nahumatmat, ikai habat ale nanunun nǝmargobut imakuv dani. 27Nǝvanuan gail lumaŋmaŋ lan, lotub̃at sor husur nǝsa tovisi. Lousus galit gabag ke, “Nap̃usanan veveu tomabe ganan? Ikad nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an! Ikele hǝn nanunun tosa gail ale lugol husur nǝsa tokele!”
28Na-kel-uri-an husur nǝsa aYesu togole iperŋan tutut hǝn naut p̃isi len naut a Kalili.
AYesu igol nǝvanuan isob̃ur lumaur
(Mat 8.14-17; Luk 4.38-41)
29Nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lotovivile dan naim nab̃onb̃onan seJu gail, lutah mai aJemes, aJon, lovi lohoim seSimon mai aAdru. 30Anan asoan aSimon ipat len nǝmel, namǝsahan igol niben topud. AYesu tob̃is, vǝha-sua ŋai lusor husur aliten maii. 31Ale aYesu ivan hǝni, etǝgau navǝlan, elivi vi mǝhat hǝn b̃ebǝtah. Namǝsahan inoŋ dani ale ile mǝhat, ilav nǝhanian mai galito.
32Nǝboŋ namityal tomasur, naut togomgom, nǝvanuan gail losǝhar alat lotomǝsah mai alat lotokad natǝmat gail van hǝn aYesu. 33Nǝvanuan p̃isi len nab̃iltivile kavkav loluṽoh il bopita. 34Ale igol isob̃ur lotokad namǝsahan tiltile lumaur. Ehut natǝmat isob̃ur ale igol lodǝdas lǝb̃isor husur lolǝboi gai tia.
AYesu ikel ur nasoruan siGot len naut a Kalili
(Luk 4.42-44)
35Pelan han, dudulan som̃ilan, naut sǝlan sal, aYesu ile mǝhat, evivile, evi tut sua len naut tob̃ǝb̃esw ale isor tuṽ ei. 36Idareh aSimon mai alat lototah maii, ludoŋi. 37Nǝboŋ lotosab̃i luke, “Nǝvanuan p̃isi lokǝtkǝta doŋ gaiug.” 38Be aYesu isor var galit ke, “Datevi tut ideh am, len naut gail lotodar vis navile egai hǝn nǝb̃ikel ur nasoruan siGot ei. Husur nogǝm m̃osi.” 39Ŋa iyar tur p̃is naut len naut a Kalili, ikel ur nasoruan siGot len naim nab̃onb̃onan salito ale ehut natǝmat gail.
AYesu igol avan sua tokad naleprosi imaur
(Mat 8.1-4; Luk 5.12-16)
40Naulum̃an tokad naleprosi egǝm tǝŋedur tǝban aYesu, eŋiri ke, “Gǝb̃elǝŋoni, golǝboi gǝb̃igol nǝb̃imaur, nǝb̃iveveu.” 41Nǝlon aYesu itaŋis masuṽ hǝni, isar hǝn navǝlan, ibari, ikel maii ke, “Nolǝŋoni. Gimaur, giveveu!” 42Vǝha-sua ŋai naleprosi ivan dan atenan, imaur, iveveu. 43Beti aYesu esǝvati van, ikai tasi 44ke, “Sagikel natideh mai avan ideh, be gia ṽusan gaiug hǝn ahai tutumav hǝn b̃ebunus husur nibem̃. Beti getutumav hǝn naviolan hǝn naveveuan sam̃ aMoses tokel bun gail hǝn nǝvanuan lǝb̃elǝboi sǝhoti ke gotomaur.”
45Avil ategaii ivan, ikel ur nǝsa tovisi hǝni. Igole van van na-kel-uri-an enan ibar naut isob̃ur. Naten igol aYesu salǝboi b̃eb̃is len navile ideh len nǝhon nǝvanuan gail bathut naluṽoh ludar visi, be itoh len naut gail lotob̃ǝb̃esw. Be nǝvanuan gail len naut p̃isi ei logǝmgǝm hǝni sal.