1Moromeĩpo iirypyryme Izyraeu tõ toehse ropa Ritonõpo omipona pyra. Naeroro Mitiã põkomo a typoremãkapose toto Ritonõpo omi poe. Tyrohmanohpose toto eya xine 7me jeimamyry pona. 2Tõtonẽse Izyraeu tomo mitianita tõ zuno toexirykõke oramãka ypy tõ zopikoxi, osewomatohme ypy tõ rãnao, jamihme mitianita tõ exiryke. 3Emero rokẽ tỹkyryrykõ tarykase ahtao Izyraeu tomo a, Mitiã põkõ tooehse, amarekita tõ maro roropa, ona põkõ maro etonatohme. 4Tõsesarise moroto toto Izyraeu tõ nonory po. Ĩkyryrykõ tonahkase eya xine tupito tõ poro exiketomo, Kaza pona. Tonahsẽ onynomopyra toehse toto Izyraeu tõ napyryme okyno onynomopyra roropa toh kynexine kaneru te, pui te, jumẽtu, enara, tonahkase eya xine emero. 5Tooehse toh kynexine tokykõ maro, pui tõkehko, tytapyĩkõ maro tuhke taparara tõ samo. Toky tõ kameru tõ maro ikuhpỹme toh kynexine. Tooehse ynaroro Izyraeu tõ enahkase. 6Izyraeu tõ osewomasaromepyra toh kynexine. Naeroro takorehmarykõ tokaropose toto Ritonõpo a.

7Mame tõturuse toto ahtao Ritonõpo a mitianita tõ poko, 8urutõ tonehpose eya oturuse toto a ynara kase:

— Ynara ãko Ritonõpo, Izyraeu tõ Esemy: “Kuenepyatose Ejitu poe Ejitu põkõ namotome awahtao xine. 9Kypynanopyatose Ejitu põkõ winoino, sero nono põkõ oepekõkara winoino roropa õsetaparykohtao amaro xine. Oepekõkara aropone, inonorykõ ekaroase oya xine. 10Kuruatose, ywy ase Ritonõpo Oesẽkomo. Sero nono põkõ neponãmary oneahmara ehtoko, ase oya xine. Yrome jomiry onetara mexiatose.”

11Mame Ritonõpo nenyokyhpyry tooehse, typorohse ynororo wewe konõto myhtokoxi pata Opara pũto. Moro wewe esẽ kynexine Joaxi, Apieze ekyry. Imũkuru Kiteão erohnõko kynexine, tiriiku kyrỹko uwa euhkatoh tao, tõtonẽse moro ao, onenepyra mitianita tõ ehtohme. 12Mame Ritonõpo nenyokyhpyry tõsenepose eya. Ynara tykase eya:

— Orẽpyra mase. Ritonõpo amaro mana, tykase!

13— Ritonõpo yna maro ahtao oty katohme etuarimãko ynanae? tykase Kiteão eya. — Otara toehse Ritonõpo nyrityã pake ahtao? Morohne poko turuse yna, yna tamuru tomo a; tyjamitunuru ke Izyraeu tõ tonehse Ritonõpo a Ejitu poe. Yrome eya turumekase yna, tokarose yna mitianita tomo a.

14Mame Kiteão a tyripose Ritonõpo a ynara tyritohme:

— Ytoko, orẽpyra exiko, Izyraeu tõ ipynanohko mitianita tõ winoino. Ywy roro aaropõko ase oytotohme.

15Ynara tykase Kiteão:

— Ritonõpo, otãto Izyraeu tõ pynanohnõko ha? Papa tõ tymõkomoke pyrahxo mã toto, Manase tõ ekyryme mã toto, ywy roropa tuisame pyra ase papa tapyĩ tao.

16Yrome ynara tykase Ritonõpo eya:

— Sero rĩko mase amaro jexiryke, ãkorehmãko ase mitianita tõ poremãkatohme oya orutua toirõ samo.

17Ynara tykase Kiteão:

— Azamaro jahtao, oenetupuhpotoh ekaroko ya, zuaro jehtohme omoro nymyry mase oturũko ya. 18Ajohpãme sã, ytopyra ropa exiko aporo taroino, ynekarory enehse ytõko ase aporo ekarotohme oya.

— Ỹ, oeraximãko ase taro ooepyry ropa pona, tykase ynororo eya.

19Mame Kiteão tomõse tytapyĩ taka, poti tahnose eya, pão roropa iporutatoh maro pyra tiriiku risẽ 10 kirume tyrise eya. Morohne tyrise eya ruto aka, kaxiri punohpyry tarose roropa eya oripo ao. Tokarose emero Ritonõpo nenyokyhpyry a, wewe konõto (karawario) myhto. 20Mame ynara tyripose Ritonõpo nenyokyhpyry:

— Tõsẽ tyriko wyi maro sero topu pona, kaxiri eukuhpyry ikuãko epona.

Moro tyrise eya aomi poe. 21Tymyxiry tanỹse Ritonõpo nenyokyhpyry a. Ipotyry ke moro tõsẽ tapose wyi maro. Apoto tutũtase topu ae, moro tõsẽ tyahkase wyi maro. Mame osenepyra toehse Ritonõpo nenyokyhpyry. 22Moro eneryke tyya tonetupuhse Kiteão a, Ritonõpo nenyokyhpyry nymyry tonese tyya exiryke. Enaromỹke toehse ynororo, ynara tykase:

— To! Ritonõpo Jesemy! Onenyokyhpyry eneno jẽpataka!

23Yrome ynara tykase Ritonõpo eya:

— Enaromyra exiko. Orihpyra mase. Osepeme sytase.

24Mame apoto apõ tyrise Kiteão a Ritonõpo eahmatohme. Moro tosehpase eya “Ritonõpo poe torẽtyke pyra sytatose.” Moroto ro moro apoto apõ mana pata Opara po, Apieze ekyry tõ esao.

25Morarame koko ynara tykase Ritonõpo Kiteão a:

— Omy eky aroko, pui orutua, zakorõ maro 7me jeimamyry mano, mame apoto apõ ritõ Paau eahmatoh ipahko, omy nyrihpyry, ritõ panõ Asera roropa wewe risẽ akohko roropa, moroto imaro. 26Mame taro ypy emory po apoto apõ kurã tyriko topu risemy, Ritonõpo Oesẽ eahmatohme. Mame pui orutua akorõ apoiko, 7me jeimamyry mano apotopokõ maro, ritõ Asera wewe risẽ akotyhpyry, morohne jahkako emero onekaroryme ya.

27Mame typoetory tõ 10mãkõ maro moro tyrise Kiteão a Ritonõpo omi poe. Yrome tyekyry tõ zuno toexiryke, pata põkõ zuno roropa toexiryke morara onyripyra saereme ahtao, moro tyrise eya koko rokene.

28Yrokokoro pakeimo pata põkõ towõse ahtao, Paau kyryrỹpyry tonese eya xine, ritõ kuhtoh Asera akohsẽ roropa tonese eya xine pui orutua zahsẽ roropa tonese eya xine apoto apõ po, imepỹ nyrihpyry po moroto. 29Tõturuse toto oseya xine:

— Onoky a serara tyrise? Mame tõturupose ahtao eya xine zuaro toehse toto Kiteão poko, mokyro Joaxi mũkuru. Mame ynara tykase toto Joaxi a:

30— Omũkuru enehko xiaro orihtohme, Paau kyryry, apoto apõ tykararahse exiryke eya, ritõ Asera kyryry maro.

31Yrome ynara tykase Joaxi oximõmãkomo a, tumũkuru towomase:

— Paau ewomary se hmatou? Kurehxo Paau ewomananõ orikyry ẽmehpyra ro ahtao. Ritõme Paau ahtao ah ynororo nosewomano, ikyryry apoto apõ tykararahse exiryke.

32Moromeĩpo Kiteão tosehtose eya xine Jerupaaume, jũ omihpyry pokoino. “Ah Paau roro nosewomano,” ikyryry apoto apõ tykararahse exiryke. Jerupaau kary “Ah Paau roro nosewomano,” kary.

33Mame mitianita tõ emero, amarekita tõ maro, ona põkõ maro tõximõse toto, tuna Joatão takuohse eya xine, mame tõsesarise jakanahmã Jezereu po. 34Ritonõpo Zuzenu Kiteão maro kynexine. Rue totose eya kaneru retyry risemy, mame orutua kõ Apieze ekyry tõ toytose toto oximõme eya. 35Tõmiry aronanõ tonyohse roropa Kiteão a orutua kõ kohmatohme Manase tomo, Asea tomo, Zepurõ tomo, Napatari tomo, enara. Mame toytose toto eya oximõme.

36Mame tõturuse Kiteão Ritonõpo a:

— Ya Izyraeu tõ pynanohnõko, mase ya. 37Morara exiryke kaneru hpoty rĩko ase tiriiku apotoh pona. Kokoro konopo ke tahxikure ihpoty rokẽ ahtao, nono porehme tonore ahtao tuaro exĩko ase jakorehmatoh poko oya Izyraeu tõ ewomatoh poko oya. Mame towõse Kiteão pakeimo. Tõmihpyry ae ro kaneru hpoty tonese kutime.

38Aomihpyry ae ro morara toehse ihpoty touhkase eya kasana aka, tijera pehme kynexine. 39Mame tõturupose ropa ynororo Ritonõpo a:

— Yzehno pyra exiko. Toiro ekaropoxi oya. Ajohpame sã zuaro nymyry jehtohme ihpoty poko. Seromaroro ihpoty tonore tyriko nono porehme tahxikure ahtao konopo ke.

40Morarame moro sã tyripose Ritonõpo a koko. Kaneru hpoty tonore toehse, nono rokẽ moro zomye tahxikure toehse axitaku ke.